Blog

Pikemate reiside puhul on keeruline vältida vahemaandumisi. Kui kahe lennu vaheline peatus on aga piisavalt pikk, siis võib tegemist olla ideaalse võimalusega, et lahkuda lennujaama transiittsoonist ning avastada mõnda uut ja põnevat sihtkohta. Just sedasi leidsin ma end Lõuna-Hiina suurimast keskusest ning Pekingi ja Shanghai järel riigi tähtsuselt kolmandast linnast Guangzhou‘st.

Umbes 120 kilomeetrit Hongkongist ja mitte kuigi kaugel Pärli jõe suudmest asuv Guangzhou on Guangdongi provintsi keskus, mille ajalugu on enam kui kaks tuhat aastat vana. Tegemist on Kantoni kultuuri keskusega, kus traditsiooniliseks kõnekeeleks on kantoni keel ning laual on riisi asemel nuudlid ja dim sum. Kui ennemuiste oli Guangzhou oluline alg- ja lõpp-peatus Siiditeel, siis tänapäeval on linn ja ümbritsev provints aga Hiina suurim tööstuskeskus. Teisisõnu, kui plaanid osta koju midagi, mis on toodetud Hiinas, siis on vägagi tõenäoline, et see on pärit just siit.

Minu 12-tunnine vahepeatus sai alguse Guangzhou Baiyun’i nimelises (eesti k. ‘valge pilv’) lennujaamas, kust astusin metrooliinile number 3. Nagu igas suuremas Hiina linnas, nõnda on ka Guangzhous avalik transport äärmiselt efektiivne ja puhas. Kuna lennujaamast keskusesse kihutav metroo oli hommikusest rahvamassist parasjagu pungil, kulgesin tosina peatuse järel mõnevõrra vaiksemale liinile, et siis kusagil keskuse ääremail taaskord maapinnale tulla.

Ilma igasuguste eelplaanideta väljusin peatuses nimega YiDe Lu (一德路). Tänaval aurasid potid, kandikud ja punutud korvikesed, milledes aurasid klassikalised Hiina hommikuroad, sealhulgas aurukuklid (mandariini k. ‘baozi’ / 包子), wonton’id ehk kantonipärased pelmeenid ning rullitud riisinuudlid ehk kantoni keeles ‘cheung fun‘ (腸粉). Kui kunagi Guangzhou’sse satud, siis kindlasti tasuks kasutada võimalust, et kõiki neid klassikalisi roogi ka mekkida.

Hingates Guangzhou esimest õhku, ei olnud kahtlust, et olin Hiinas – hingamisteedes sügeles õhusaaste ning rahva seast kostis koorina rögastamisele eelnev kurguhääl. Enam kui õhusaaste tungis Yide Lu tagatänavatelt ninasõõrmetesse aga soolase mere lõhn. Olin sattunud turule, kus pikki tänavaääri vooderdas kuivatatud meretoit – krimpsus hiidkrevetid, merikurgid, kalmaarid jpm. Kõik see märkis Guangzhou piirkonna lahutamatut lähedust merele.

Kuna tegemist ei ole turismilinnaga, siis ei maksa siit otsida ka Eiffeli torni või Bangkoki Suurt Paleed. See ei tähenda kindlasti aga seda, et linn ei peidaks paiku ja elamusi, mis on vaatamist ja kogemist väärt. Võiks öelda, et ennekõike peitub Guangzhou linna võlu, valu ja Hiinale mõnevõrra ebaloomulik soe sõbralikkus just eelmainitud tagatänavail.

Olles kõndinud kümmekond minutit metroojaamast, leidsin end ühtäkki hommikuse Pärli jõe äärest. Minust vasemat kätt paistis Guangzhou linna hiiglaslik ikoon – 602 meetri kõrgune 📍Kanton’i torn, milles asuvat vaateplatvormi on huvilistel võimalik ka lähemalt külastada. Minust paremal eraldas Pärli jõgi aga liivase panga, mis moodustas eelnevatel sajanditel Suurbritannia ja Prantsusmaa ühiskontrolli all oleva maalapi nimega📍Shamian’i saar. Just oma ajaloo tõttu on ‘Shamian’, mis tähendab hiina keeles ‘liivast pinnast’, turistide seas üpris populaarne sihtkoht, sest ka tänapäeval pakub saar Lõuna-Hiinale ebaomast läänestiilis arhitektuuripärandit. Ajapiirangu tõttu ma kuigi pikalt Pärli jõe äärde aga pidama ei jäänud, vaid võtsin sammu tagasi kitsaste vahetänavate suunas.

Kusagil tänavate rägastikus, ühe juhusliku teepoe kõrval, seisis 📍 Püha Jeesuse Südame katedraal (mandariini k. ‘Yesu Shengxin Zhujiaozuotang’ / 耶穌聖心主教座堂). Tegemist on 19. sajandi teisel poolel Prantsusmaa ja Napoleon III finantseerimisel valminud katoliikliku kirikuga, mis paistab ennekõike silma Kaarli kirikut meenutava kahe torniga ning graniidist ehituskividega, mis transporditi laevadega siia Hong Kongi koosseisu kuuluvast Kowloon’i saarelt. Nii katedraali välisfassaad kui ka detailidest pakatav interjöör on kindlasti põgusat vaatamist väärt, seda enam, kui arvesse võtta hoone konteksti ja asukohta.

Püha Jeesuse Südame katedraalist põhja suunas asub teinegi vaatamist väärt pühahoone – 📍Liurong’i tempel ehk Kuue Baanianipuu tempel. Tegemist on budistliku pühakojaga, mis püstitati esimest korda 6. sajandil Hiina imperaator Wu korraldusel. Nagu nimigi viitab, võib templikompleksist leida päris mitu müstilise välimusega baanianipuud, mille all võib hea õnne korral näha ka oranžis rüüs budamunkasid või kohalikke vanahärrasid praktiseerimas klassikalist kalligraafiat. Templikompleksi kõige kesksemaks struktuuriks on kahtlemata aga hoovi keskel seisev Lille pagooda (ingl. k ‘Flower pagoda‘), mille nimi peegeldab suure tõenäosusega struktuuri värvilist eksterjööri.

Kulgedes väiksemaid ja suuremaid tänavaid pidi veelgi enam põhja suunas ja ühtlasi lähemale Baiyun’i lennujaamale, paistis Baidu kaardilt (Hiinas olles tasub kindlasti kasutada Google Maps’i kohalikku ekvivalenti ehk Baidu Maps’i) suur, roheline maalapp kirjaga ‘越秀公园‘ ehk 📍Yuexiu park. Yuexiu park, mis märgib kunagise Guangzhou põhjapoolset linnamüüri (vähesel määral endiselt nähtav), on tänapäeval üks linna märkimisväärsemaid rohealasid. Pargis, mis annab head aimu piirkonna üldisest mägisest topograafiast, võib leida nii sajandeid vanu pagoodasid (vt 📍Zhenhai pagooda), bambusmetsasid, järvealasid kui ka lihtsalt mõnusaid radasid puude vilus jalutamiseks.

Yuexiu pargi kõrval, väikeses keldrikorruse söögilokaalis, oli paras aeg teha viimane toidukord Hiina Rahvavabariigi pinnal. Sel korral ei olnud menüüs Kantoni roog, vaid hoopis mala xiang guo (mandariini k. ‘麻辣香锅’) ehk Kagu-Hiina mägihõimudelt pärinev vürtsikas wokiroog. Kuigi ei tasu unustada, et Guangzhou on ennekõike kodu Kantoni toidule, siis olulise siseriikliku migratsiooni keskusena on tegu ka linnaga, kus on sisuliselt võimalik nautida tervet Hiinat hõlmavat kööki ja seda võrdlemisi autentsel kujul.

Olles 12 tunni jooksul andnud jalgadele korralikult valu ja läbinud enam kui 30000 sammu – ettevõtmine, mida võib vabalt asendada kohalikku metroosüsteemi rakendades – oli aeg otsad kokku tõmmata ja tagasi lennujaama poole siirduda. Sel korral jäid nägemata küll nii 📍Baiyun’i mägi kui ka 📍Lõuna-Hiina Botaanikaaed, ent pool päeva kvaliteetaega võõras linnas oli enam kui piisav, et saada suhu maitse Lõuna-Hiina suurimast linnast ning Kantoni kultuuri keskusest, Guangzhou’st.

Soojad soovitused tulevaseks reisiks:
1. Kuna Google on Suure Hiina Internetimüüri taga, siis on Google Maps'i kasutamine ebameeldiv ja kaart ise võrdlemisi ebatäpne. Et edukalt Hiinas orienteeruda, tasub kaaluda kohaliku Baidu Maps'i kasutamist.
2. Kui külastad Hiinat kauem kui päeva või paar ning soovid säilitada liigpääsu blokeeritud veebilehtedele (Google, Facebook jpt), siis tasub kasutada VPN teenust. Minu go-to VPN on pikalt olnud Surfshark (kliki siia).
3. Nii lühematel kui ka pikematel reisidel on hõlbus telefoniinterneti hankimiseks kasutada eSIM'i. Mina kasutan Airalot't (kliki siia), mida julgen soovitada ka teistele. Huvi korral kasuta koodi 'SANDER6057', et saada eSIM'i soetamisel $5 väärtuses soodustust.