Blog

Malaka poolsaare tipus asuv Singapur on paljudele tuttav. Tegemist on Aasia kõige olulisema logistikakeskusega, mida teatakse nii laitmatu puhtuse kui ka rangevõitu õigussüsteemi tõttu. Eelnevale lisaks on Hiiumaast neljandiku võrra väiksem saareriik ka oluline vahepeatus ehk koht, kus iga aktiivne reisisell end mingil hetkel leiab. Tõepoolest, kes ei oleks kuulnud glamuursest Changi lennujaamast või siis külastanud päevavisiidina linna ennast?

Kui oled väisanud Singapuri, siis oled tõenäoliselt külastanud ka linna keskuses asuvat📍Marina lahte ning vahetult selle kõrval paiknevat kalasabaga lõvi kuju ehk📍Merlion’i (nimi “Singapur” tulebki sanskritikeelsest sõnast “Singapura” ehk “lõvilinn“). Tõugates ühe käega eemale kaaskülastajaid, et jäädvustada teise käega oma enda versiooni vett pritsivast lõvist, on silmad kulgenud kahtlemata ka teisel pool lahte paiknevale kolmele tornile nimega📍Marina Bay Sands ning nimetatud kompleksi taga paiknevale ikoonilisele pargile nimega📍Gardens by the Bay. Kui lennuni on veel mõni tund aega, siis ehk on hamba alla läinud ka kohalik krabi tšilliga, et saada huvitavale, ent võrdlemisi väheütlevale saarele ametlikult linnuke kirja.

Eelnev kirjeldus ei ole kasinavõitu reisiplaan, vaid kokkuvõte minu enda esmavisiidist lõvilinna. Olles nimetatud visiidi järel veidi põhjalikumalt külastanud naaberriiki Malaisiat, elanud natukene pikemalt Hiinas ning lugenud kohustusliku kirjandusena Singapuri tekke lugu, olen aastaid hiljem teinud olulised korrektuurid oma nägemuses sellest maailmanurgast. Nende korrektuuridega ühes olen jõudnud arusaamale, et minu endine mina ei ole ainus reisiline, kes Singapuri väga hästi ei mõista. On pigem standardiks, et keskmine külastaja ei näe Singapuri mitte riigina, millel on oma kultuur ja ajalugu, vaid ühe monoliitse suurlinnana. Sestap soovingi järgneva postitusega illustreerida, et tegelikult võib saareriigis näha uue kõrval ka vana ning betooni ja klaasi kõrval nautida puutumata vihmametsa.

SISUKORD:
1. Hiinalinn ehk Chinatown
2. Fort Canning'i park ja keskus
3. Väike India ehk Little India
4. Singapuri ja loodus
5. Muud ideed

Hiinalinn ehk Chinatown

Suure enamuse Singapuri alalisest elanikkonnast moodustavad kolm rahvusgruppi – hiinlased, malaislased ja indialased. Just nemad on aastasadade jooksul muutnud lõvilinna selliseks, nagu me teame teda praegu. Kuigi Singapuri põhiseaduse kohaselt on riigi põliselanikeks malaislased, siis 19. sajandi keskpaigast alates on rahvastiku absoluutse enamuse moodustanud hoopis hiinlased, kelle proportsioon on kõikunud 75 protsendi ümber juba mitmeid aastakümneid (mõned kutsuvad seda mitteametliku “balanseerimise” resultaadiks). Sestap võiks Singapuri külastades kindlasti heita pilk peale kohaliku hiina kogukonna epitsentris olevale📍Hiinalinnale.

Olles suure tõenäosusega MRT ehk Singapuri olulisima transpordilüli abil jõudnud Changi lennujaamast Merlioni juurde, on Hiinalinn vaid kiviviske kaugusel. Kõndides 10 minutit Telok Ayer’i tänavani, leiad end Hiinalinna nurgast, mis veel mõni sajand tagasi tähistas Singapuri rannajoont (sõnapaar ‘telok ayer‘ tähendabki malaisia keeles ‘vee lahte‘). Kui juba nii kaugele oled jõudnud, siis tasub kindlasti kõmpida mööda ajaloolist Telok Ayerit, et uudistada📍Thian Hock Keng’i ehk Singapuri vanimat hokkieni ehk Lõuna-Hiinast Fujiani provintsist pärinevate hiinlaste kogukonna pühakoda. Kuigi tegemist on võrdlemisi tillukese struktuuriga, on tegu kultuuriliselt olulise hoonega, mis sarnaselt Telok Ayeri tänava endaga pakkus kuni 19. sajandi lõpuni vaadet merele.

Telok Ayer’i tänavaga paralleelselt kulgeb väike park nimega📍Ann Siang Hill Park, kus ammustel aegadel kasvatati laialdaselt muskaati ja nelki. Tänasel päeval meenutab vanu aegu vaid väikene kaev (vt📍Ann Siang Hill Water Well), mis kunagi varustas värske veega tervet naabruskonda. Kuna tollane vesi transporditi suuresti härgade ja vankrite abiga, siis Hiinalinna piirkond tervikuna kannab tänapäeval üsna tabavalt nime ‘牛车水‘ (pinyin’is ehk ladina tähtedes ‘Niúchēshuǐ‘) ehk eesti keelde tõlgituna ‘härja vankri vesi‘.

Kui saabud Hiinalinna hommikul, siis tasub kindlasti ära proovida tüüpiline Singapuri hommikupala, milleks on kaya röstsai ja kopi ehk kohvi. Selleks võib külastada Hiina tänaval asuvat ikoonilist📍Ya Kun Kaya Toast kohvikut. Hommikusaiale lisaks tuleks peaaegu et kohustuslikus korras väisata ka kohalikke nn hawker centre‘eid ehk Singapuris ja Malaisias levinud toidusaale, kus on võimalik nautida nii Hiina, Malaisia kui ka India mõjutustega roogasid kõigest 3-5€ euro eest. Hiinalinna tuntuimaks hawker centre’iks on kahtlemata pea saja aasta vanune📍Maxwell Food Centre, kus mõnikord võib näha tegutsemas üle saja hawker’i ehk toidumüüja. Kui kõige selle järel jääb kõht tühjaks ja raha üle, siis on alati võimalus ära proovida ka kohalik krabi tšilliga.

Vahetult Maxwell’i toidukeskusest üle tee võib märgata mõnevõrra suuremat templit nimega📍Buddha Tooth Relic Temple. Tegemist on Tang’i dünastiale omases stiilis ehitatud struktuuriga, mille põhieksponaadiks on 7,5 sentimeetri pikkune Buda hammas. Kui oled juba juhuslikult piirkonnas, siis tasub Buda hamba järel pilk peale heita ka 100 meetri kaugusel asuvale📍Sri Mariamman’i templile, mis asub küll Hiinalinnas, kuid on tegelikult hoopis Singapuri vanim (ehitatud 1827. a) hindude pühakoda.

Nõnda kitsaid Hiinalinna teid mööda kõmpides oledki tõenäoliselt ringi peale teinud Singapuri suurima kogukonna kultuurilisele keskusele.

Fort Canning’i park & keskus

Hiinalinnast umbes 20-minutilise jalutuskäigu (või paariminutilise metroosõidu) kaugusel, vahetult Singapuri jõest põhjas, asub üks äärmiselt kaunis ja ajalooline park nimega📍Fort Canning‘i park. Tegemist on paigaga, mida iga Singapuri külastaja võiks samuti kaeda. Fort Canning’i park, mis asetseb samanimelisel 48 meetri kõrgusel künkal, on pika ajalooga maalapp, kuhu väidetavalt maeti iidse Singapuri valitsejad, mistõttu ennemuiste teati mäenuppu ka nimega ‘Bukit Larangan’ ehk malai keeli ‘Keelatud mägi‘. Sajandeid hiljem rajas just selle sama künka otsa oma residentsi aga modernse Singapuri üks varaseid rajajaid, briti päritolu Stamford Raffles. Muuseas on park ka Singapuri esimese eksperimentaalse botaanikaaia asukoht, kus tänapäeval saavad külastajad nautida troopilist paradiisi keset urbaniseerunud suurlinna.

Fort Canning’i pargis on mitmeid mainimist väärt vaatamisväärsusi. Kui väljud Doby Ghaut’i nimelisest MRT jaamast, siis paarisaja meetri kaugusel asub📍Fort Canning Tree Tunnel, kus asub sotsiaalmeedias populaarseks saanud spiraalne trepp vaatega Fort Canning’i rohelusele. Tunnelist kõigest viie minuti kaugusel lõunas võib näha aga Fort Canningu vana📍kindluseväravat ning vürtsi- ja taimede aeda (ehk📍Spice Garden). Parki külastades tasub kindlasti silm peale heita ka pargi põhjaosas asuvale iidse Singapuri esimese kuninga järgi nimetatud📍Sang Nila Utama aiale ning loomulikult tänase Singapuri rajaja📍Stamford Raffles’i residentsile.

Fort Canning’i piirkonda ja linnakeskusesse sattudes, võib Singapuri paremaks mõistmiseks teha visiidi ka📍Singapuri rahvamuuseumi või siis näiteks📍Singapuri rahvusgaleriisse. Loomulikult on keskus mõnus ka selleks, et lihtsalt nautida kohalikku modernset või koloniaalaegset arhitektuuri.

Väike India ehk Little India

Fort Canning’ist on MRT abil võimalik hõlpsalt edasi kulgeda Väikese India piirkonda ehk Singapuri india kommuuni keskusesse. Kui leiad oma tee siia läbi Little India MRT jaama, siis võib sinu esimeseks vahepeatuseks olla näiteks📍Tan Teng Niah maja ehk värvikirev hoone, mis rajati 1900. aastal hiina päritolu suhkruroo ärimehe Tan Teng Niah poolt. Kuigi tegu ei ole massiivse arhitektuurilise šedöövriga, teeb hoone eriliseks see, et tegemist on ainsa tänaseni säilinud hiinapärase villaga Väikese India piirkonnas. Vaata minutike seda värvilist hoonet ning kujuta ette, kuidas sajandi eest võis siin näha edukaid hiina karjakasvatajaid, korvikauplejaid ning tumedate suitsupilvedega põletusahje.

Kulgedes värvilisest hiina villast paar sada meetrit mööda Serangoon’i teed edasi, ootab ees järjekordne hindu temple –📍Sri Veeramakaliamman’i tempel. Värvilise sissepääsutorniga pühakoda, mis on pühendatud kahele hindu jumalannale – Kali‘le ja Parvati‘le – ehitati 19. sajandi keskel bengali tööliste poolt ning demonstreerib ehitusstiili, mis on omane Lõuna-India Tamil Nadu piirkonnale. Seejuures on huvi korral võimalik templi sisemust ka oma silmaga kaeda.

Kui jalad ei ole veel väsinud, siis võib kulgeda paarkümmend minutit kagu suunas, et vaadata ära ka Singapuri Araabia kvartal (inglise k. ‘Arab quarter‘). Tegemist on suuresti Araabia tänava ümber koonduva piirkonnaga, kuhu on kongregeerunud arvukas Singapuri moslemi kogukond ning mis muuhulgas oli ajalooliselt üks esimesi asustatud piirkondi tervel saarel. Araabia kvartalis tasub kindlasti ära vaadata saareriigi üks oluliseim mošee,📍Sultani mošee, ning huvi korral mošee esisel tänavalõigul võtta hamba alla Lähis-Ida toitu. Kel on sügavam huvi näha, milline näeb välja islamiusuliste traditsiooniline kalmistu, siis võib pilgu peale heita ka mošeest mitte kuigi kaugel asuvale📍moslemite kalmistule, mis, tõsi küll, on korralikult ajahambast pureda saanud.

Singapur ja loodus

Kuigi Singapuri seostatakse enamjaolt modernse linna kuvandiga, siis troopilisel saarel on pakkuda ka küllalt palju loodust. Üheks tuntumaks paigaks on kahtlemata saare keskosas asuv📍Bukit Timah looduskaitseala, kus paiknevad läbi troopilise vihmametsa kulgevad matkarajad, vanad veega täitunud graniidikarjäärid ning iidsed puud, mis on vanemad kui moderne Singapur ise (tänane Singapur rajati 1819. aastal). Mägironijatel on Bukit Timah looduskaitsealal aga võimalik vallutada saare kõrgeim tipp, milleks on 164 meetri kõrgune📍Bukit Timah mägi.

Vahetult Bukit Timah looduskaitsealast idas asub Singapuri suurim roheala ehk 29 km² suurune📍Central Catchment Nature Reserve, kus paikneb enam kui 20 kilomeetrit matkaradu ja muid loodusega seotud huvitegevusi. Näiteks pakub looduskaitseala võimaluse matkata läbi puulatvade (vt📍TreeTop Walk), avastada puutumata troopilist vihmametsa Singapuri esimese ametliku veeallika ehk📍MacRitchie veehoidla ümbruses ning seigelda läbi tiheda, märgistamata vihmametsa, otsides Jaapani okupatsiooni meenutava📍Syonan Jinja šinto pühamu varemeid.

Mitte kuigi kaugel suurest looduskaitsealast asuvad ka mitmed muud Singapuri ikoonilised vaatamisväärsused, mida võimaluse korral tasuks kindlasti väisata. Näiteks paikneb vahetult rohealast põhjas📍Singapuri loomaaed, mille krooniks on ennekõike öine safari, ning lõunas, vahetult teel Bukit Timah looduskaitsealale, hinnatud📍Singapuri botaanikaaed, mis on leidnud tunnustust ka UNESCO ametlikus nimistus.

Sattudes Singapuri pikemaks ajaks, siis loodussõpradel tasub kaaluda külastust 15-minutilise praamisõidu kaugusel asuvale📍Pulau Ubin’i saarele. Kuigi ma ise ei ole Singapuri suurimast saarest kirdes asuvale väikesaarele veel jõudnud, siis kuuldavasti pakub Pulau Ubin võimaluse avastada metsikut loodust jalgrattal või omal jalul ning uudistada selle käigus vanu hooneid, karjääre, metsikuid durianipuid ning jälgi kunagistest traditsioonilistest küladest ehk kampong’idest.

Muud ideed

Kui kõigele eelnevale on linnuke kirja saadud, siis võib-olla tasub silm peale heita ka teistele populaarsetele (sh väga populaarsetele) ja vähem populaarsetele Singapuri vaatamisväärsustele:

• Ikooniline📍Gardens by the Bay park.
• 📍Sentosa kuurortsaar Singapuri lõunaosas, sh📍Universal Studios teemapark ja📍Palawan’i rand.
• 📍Southern Ridges jalutusrajad ja pargid, sh📍Henderson’i sild.
• Kunsti-, teadus- ja kultuurimuuseum📍ArtScience Museum.
• 📍The Interlace ehk unikaalse arhitektuurilise lahendusega kortermajade kompleks.
• Ja loomulikult kõige tipuks Singapuri Changi lennujaamas asuv📍Jewel ehk sisetingimustesse rajatud aed ja 40 meetri kõrgune kosk.

Kui kõik see saab tehtud, siis loodetavasti on Singapur tõestanud end palju pakkuva saareriigina, millel on oma kultuur ja lugu, mitte pelgalt igavavõitu vahepeatusena, mis lihtsalt juhtumisi on sattunud reisiteele.